"Meri põles.
Lapsed karjusid."

__________________________________

Pühendatud Tallinna evakueerimise 75. aastapäevale




1941. aasta augusti lõpul väljus Saksa vägede poolt ümber piiratud Tallinnast Kroonlinna 225 laeva ja muud alust, sihtkohta jõudis nendest vaid 163. Hukkus erinevatel hinnangutel 15 kuni 18 tuhat inimest.

Balti laevastiku jõudude evakueerimine Kroonlinna, niinimetatud Tallinna evakueerimine, on Suure Isamaasõja üks süngemaid lehekülgi. Nende traagiliste ja samas ka kangelaslike sündmuste 75. aastapäeva puhul meenutab Sputnik Eesti Soome lahes 1941. aasta augusti lõpul toimunud sündmusi.
1

EELDUSED

Suure Isamaasõja puhkedes paiknes Balti laevastiku põhibaas Tallinnas. Nõukogude väejuhatus ei näinud ette vaenlase saabumist siia ja seepärast ei olnud linn vajalikul määral kaitsetegevuseks ette valmistatud.
Saksa väejuhatuse üheks peaeesmärgiks oli Leningradi hõivamine. Balti riikide kaitsmise strateegia kukkus täielikult läbi, vaenlase surve all olid Punaarmee väed sunnitud taanduma.
Juba 1941. aasta juuli alguses jõudsid Saksa armeegrupi "Nord" eelväed 60 kilomeetri kaugusele Tallinnast. Sellele vaatamata lükkas Nõukogude juhtkond linna evakueerimise ettepaneku tagasi ja nõudis vaenlasele tugevate vastulöökide andmist.
1941. aasta augusti alguseks õnnestus sakslastel rinne läbi murda ja jõuda Kunda lähedal Soome lahe rannikule, lõigates Tallinna piirkonnas punaväelased ära Põhjarinde põhijõududest. Kuid käsk Tallinna evakueerimiseks saabus alles kolm nädalat hiljem.
Ainuke võimalik evakueerimise marsruut kulges mööda Soome lahte. 28. augustil väljus Tallinnast Kroonlinna 225 laeva ja alust rohkem kui 40 000 inimesega pardal. Nii algas kurva kuulsusega Tallinna evakueerimine, millest sai üks verisemaid lehekülgi Suure Isamaasõja ajaloos.
2

JÕUDUDE VAHEKORD

"Kirov" – nõukogude kerge suurtükiristleja sarjast projekt 26, lasti vette 30. novembril 1936.
Balti laevastiku juhataja viitseadmiral Vladimir Tributs.
Vastavalt läbimurdeplaanile suundusid laevad Kroonlinna järgmises järjestuses: põhijõud, kattesalk, arjergard ja neli konvoid. Iga lüli ees pidid liikuma miinitraalijad.

Põhijõudude koosseisus oli ristleja "Kirov", mille pardal oli Balti laevastiku juhataja, viitseadmiral Vladimir Tributs. Kuna "Kriovi" gabariidid ei võimaldanud tal Soome lahe vetes manööverdada, valiti läbimurde marsruudiks lõpuks kõige ohtlikum, keskmine liikumistee.

Põhijõudude korraldus on huvitav ka sellepoolest, et sinna kuulus jäälõhkuja "Suur Tõll", mis on praegu Tallinna Lennusadama muuseumi eksponaat ja allveelaev "Lembit", mis kuulub samasse ekspositsiooni.
"Suur Tõll" – aurujäälõhkuja, ehitati 1914. aastal Venemaa valitsuse tellimusel ja läks 1941. aastal Balti laevastiku koosseisu. Suure Isamaasõja puhkedes laev mobiliseeriti, relvastati ja lülitati Punalipulise Balti laevastiku eriotstarbelise salga koosseisu.
"Lembit" – Eesti allveelaev, mis ehitati Eesti Vabariigi valitsuse tellimusel 1937. aastal Inglismaal, teine "Kalev" tüüpi laev. 1940. aastal läks allveelaev NSV Liidu Punalipulise Balti laevastiku koosseisu. Alates 1979. aastast muuseumieksponaat Tallinnas.
"Fugass" tüüpi traalija merel.
Nelja konvoi koosseisus olid transpordi-, abi- ja muud laevad. Neid katsid hävitajad, vahikaatrid ja traalijad. Seejuures polnud võimalik arvestada õhutoetusega, sest suurem osa Nõukogude lennuväljadest oli juba vastase kontrolli all ja hävituslennukid olid ümber paigutatud Leningradi.

Olukorda raskendas asjaolu, et Saksa vägede paigaldatud miinitõkete läbimiseks tuli kasutada traalijaid, kuid nendest oli krooniline puudus. Peamised laevade ja aluste kaotused olidki tingitud just miinidele sõitmisest.
3

SÜNDMUSED

Tallinna evakueerimise skeem 28.-29. augustil 1941.a.
Soome lahte ja selle lähistele paigaldasid hitlerlased
1941-1942.a. üle 20 000 miini.
Kuna evakueerimine toimus faktiliselt kõige viimasel minutil, oli Saksa vägedel piisavalt aega ettevalmistusteks. Muuhulgas mineeriti täielikult konvoi teel olev Kotka ja Juminda neeme vahele jääv kitsas laht. Sellele neemele paigaldati ka võimas rannapatarei.
Evakueerimise ajal kujutas Soome laht endast "klimbisuppi", mis oli täis nii Nõukogude kui Saksa miine
Enver Aleksandrovitš Abramenko
erukontradmiral
Soome lahe kohal tegi Luftwaffe 29. augustil 156 lahingulendu.
Nõukogude vägede poolt lahingutes maha jäetud lennuväljadele oli koondatud suur hulk Saksa lennukeid, mis andsid kogu evakueerimise kestel konvoi laevade pihta täpset tuld. Laevadel olevad õhutõrjekahurid vähendasid küll õhurünnakute efektiivsust, kuid ilma oma lennuväe toetuseta oli Saksa vägede survele vastu seista praktiliselt võimatu.
Kunstnik A. Blinkovi maal "Tallinna evakueerimine Kroonlinna".
Kolm pikka päeva ja ööd liikusid laevad pideva õhutule, pommirünnakute ja uppuvatelt laevadelt merre sattunud inimeste tulistamise tingimustes. Sel ajal merel toimunud õuduste üle võib otsustada hävitaja "Surovõi" vahiraamatu kannete põhjal, mis on tehtud 28. augustil 1941.a.:
18:20
18:20
Eeskursil sõitis suur inimesi täis transpordilaev miinile.
18:22
18:22
Miinitabamuse saanud laev koos inimestega uppus.
18:25
18:25
Eeskursil sõitis miinile transpordilaev inimestega.
18:30
18:30
Miinitabamuse saanud laev koos inimestega uppus.
19:30
19:30
Eeskursil sõitis miinile mingi puksiiri tüüpi laev.
20:25
20:25
Eeskursil plahvatas suur allveelaev.
20:26
20:26
Suits hajus ja seal, kus enne oli allveelaev, on lage veepind.
20:35
20:35
Ristleja "Kirov" ees tõusis üles suur tule- ja suitsusammas.
20:40
20:40
Taga, selles piirkonnas, kus peaks asuma "Vironia", tõusis kolossaalne tule- ja suitsusammas.
20:50
20:50
Paremalt möödasõidul liikus mingi väike transpordilaev. Plahvatus, must suits.
20:51
20:51
Must suits hajus, transpordilaeva enam polnud.
22:10
22:10
Otsekursil sõitis laev miinile.
22:58
22:58
Paremas pardas sõitis laev miinile.
23:24
23:24
Mingi laev sõitis miinile.
Tallinnast kaubalaeval "Kalpaks" lahkunud Suure Isamaasõja veterani Valentin Villemsoo mälestustest:

"Korraga toimus kusagil laeva korpuses tugev plahvatus. Laev vappus ja hakkas kõikuma nagu kann vee peal. Seinad hakkasid värisema. Laest ja seintelt pudenes roostet. Kusagil kärises metall, nagu oleks rätsep kangast rebinud. Laev vajus nina suunas kaldu. <....> Heli järgi otsustades jäid mootorid seisma. Kaks sekundit surmavaikust ja siis äkki kõlasid hüüded: "Vesi!", "Kiiresti!"

See oli käsk tegutsemiseks, oma elu päästmiseks. Kõik, kes olid vähegi liikumisvõimelised, tormasid üksteist trügides väljapääsu poole takerdudes tekkidesse, linadesse ja riietesse, astudes üle põrandal lamavatest haavatute, laudade ja kivisöe. Loota sai ainult jõule. Väike metalluks ja ukseava, mida sai läbida vaid ükshaaval. Uks avanes väljapoole. See, kes välja sai, lõi ukse taas tagantkätt kinni. Paaniline trügimine. Kelle rohkem jõudu oli, pääses edasi. <....>

Tänu oma jõule ja noorusele õnnestus mul inimrüselusest välja murda ja tekile ronida. Laeva ahter oli üles tõusnud, laev oli ette kaldes. Suure vaevaga püsisin jalul. Laeva lael oli juba palju inimesi, kes seisid tihedalt üksteise kõrval. Teiste eeskujul haarasin mingi lauajupi, viskasin selle üle parda ja hüppasin ise sellele järele. Jõudsin veel taibata, milleks kogu see saematerjal enne Tallinnast lahkumist laevale oli laaditud.

Kaua ma vette sattumiseni õhus olin, ei mäleta. Ei mäleta ka seda, kas hüppasin pea või jalad ees või kui sügavale vette ma vajusin. Veepinnale jõudmine võttis mingi aja. Haarasin kohe mingist lauajupist. Vaist ütles, et tuleb uppuvast laevast võimalikult kaugele pääseda.


Valentin Villemsool õnnestus koos veel mõne pääsenuga saada väikesele puitparvele. Selle hirmsa öö üle elanud inimesed päästsid hommikul laevahuku kohale saabunud vahikaatri meremehed ja toimetasid nad Kroonlinna.
4

KAOTUSED

Kuid kaugeltki kõikidel ei vedanud. 225 Tallinnast välja sõitnud laevast ja alusest jõudis 1941. aasta augusti lõpul Kroonlinna 163. Hukkus erinevate allikate andmetel 19 kuni 22 sõja- ja 34 kuni 43 transpordilaeva.

Sõjalisel operatsioonil täitis enamik sõjalaevu ülesande ja jõudis sihtkohta, paljud transpordilaevad, isegi vigastatud, suutsid kaldale jõuda, päästes tuhandeid võitlejaid ja komandöre. Sellegipoolest oli Tallinna evakueerimise inimohvrite arv kolossaalne.
Jumindast põhjapool asub nüüd mitte ainult Baltikumi, vaid arvatavasti kogu maailma suurim merevennashaud.
Aleksandr Mihhailovitš Petrov
Venemaa Föderatsiooni suursaadik Eestis
5

MÄLESTUS

Nende traagiliste sündmuste mälestuseks paigaldati 28. augustil 1978 Juminda neemele graniitrahn ja memoriaalplaat, mida ümbritsevad meremiinid. Juminda neemel olev memoriaal restaureeriti 2001. aastal. Praegu on mälestusmärk heas seisukorras, selle jalamil on alati pärjad. Igal aastal augusti lõpul toimub mälestusmärgi juures lilledepaneku tseremoonia mälestamaks tuhandeid 1941. aastal Soome lahe voogudes igavesse unne suikunud inimesi.

Ümberpiiratud Tallinnast laevade Kroonlinna evakueerimise operatsioon on tänaseni üheks kõige traagilisemaks sündmuseks sõjalaevastiku ajaloos. Soome lahe põhi on praegugi veel üle külvatud miinile sõitnud laevade rusudega – 41. aasta augustis toimunud hirmsate sündmuste tummade tunnistajatega. Möödunud õudusi meenutavad ka nende dramaatiliste sündmuste tunnistajaks olnud tundmatu naise luuleread: "Meri põles. Lapsed karjusid".

Made on
Tilda